Saabusime Pekingi lennujaama 5.04.12 kl.10.35 kohaliku aja järgi. Kuigi Peking-Berliini lend oli jäänud rohkem kui tunni hiljemaks, algas meie lend Berliin-Peking ikkagi suhteliselt õigeaegselt.
Olime Berliinis linnapeal käinud ja mõnda poodi külastanud. Lõunat sõime Hiina restoranis, et tekitada juba meeleolu ning harjutada endid kuu aega ees ootava keskkonnamuudatusega. Sõime "hiina parti", mis oli ka tõeliselt maitsev.
Lennujaamast hotelli minek osutus tõeliselt keeruliseks, sest selgus, et meil oli hotelli aadress jäänud hiina keelde tõlkimata. Plaan oli sõita lennujamast linna (24km) bussi, mitte taksoga, kuid millist bussi valida... Mitmete asjameeste küsitlemise järel ning arusaamatust hiina keelest aru saamata, otsustasime valida bussi nr 3, millega pidime jõudma enamvähem meie hotelli linnaossa. Bussist väljudes peatasime väga mitmeid taksosi, mille juhtidega üritasime taaskord ühist keelt leida. Üks lõpuks riskis ja hakkasime liikuma. Peatusime lõpuks kuskil, lootes, et selle koha lähedusest leiame ka oma hotelli. Taksomeetri näit 14 RMB, ulatasime 15, kuid taksojuht seletas midagi arusaamatut, osutas pardatšokil olevale kirjale ning tiris issi rahakotist täiendavad 2RMB välja. Meile jäigi see tegu arusaamatuks... Matkasime oma 500 m ja oligi meie esimene Pekingi kodu. Tuba muidu päris toredake, aga pesa on nii kõva nagu oleks põrandale lina laotatud.
Väsimus niitis, misjärel väljusime toast alles õhtul. Tutvusime lähiümbrusega, leppisime kokku rattalaenutuse ning läksime õhtusöögile. Maandusime söögikohas, kus oli teenindajapreilisid oma 6tk. Küll neile tegi siis nalja, mis me neile selgeks püüdsime teha. Üks naeris lausa toidulauale taldrikute otsa kummargile tõmmates oma kõhu kangeks. Õnneks oli meie kõrval lauas itaalia noormees, kes soovitas, mida valida ning seletas ka neile meie soovid. Noormees on Hiinas novembrikuust tööasjus ning valdab keelt juba puhtalt. Oli väga lõbus...
Teeninduskultuur on meile harjumuspärasest erinev. Hotelli vastuvõtupreilid tavaliselt ei tereta ega anna selleks ka ise võimalust. Turismiinfopunktis teenindaja ulatas küsimise peale kaardi, misjärel hakkas koheselt ise arvutis edasi kribama. Ruumidesse sisenedes ei ole kombeks teretada ega ka hüvasti jätta. Teenindajad räägivad omavahel valjuhäälselt, naeravad ja sõnumineerivad. Ka lennujaamas on tegemist kurttummamänguga.
Recent Comments